Balti tuul
MW
Balti bioenergia
6.3 MW

Nelja Energia rajab kümne miljoniga Oisu ja Vinni biogaasijaamad16.03.2012

BNS, 15.03.2012

Taastuvenergia arendaja Nelja Energia OÜ rajab tänavu 4,9 miljoniga Oisu biogaasijaama ja 5,1 miljoniga Vinni biogaasijaama.

Oisu biogaasijaama rajamiseks loodud OÜ Oisu Biogaas sõlmis jaama projekteerimise- ja ehituslepingu AS-iga KMG Inseneriehitus. Tööde maksumus ilma käibemaksuta on 2,9 miljonit eurot. Kokku läheb jaama käivitamine maksma 4,9 miljonit eurot, millest ligi 18 protsenti tuleb Keskkonnaivesteeringute Keskuselt (KIK).

Nelja Energia projektijuht Jaanus Kivirand Ütles BNS-ile, et jaama ehitustööde algus sõltub ilmastikust, kuid plaanis on töödega alustada aprilli lõpus. Jaama käivitamist alustab ettevõte septembris, mil kolme kuu jooksul teostatakse jaama testkäivitamist. "Selle käigus selgitatakse välja jaama vastavus ootustele ja võime täiskoormusel töötada," sõnas Kivirand.

Kiviranna sõnul on jaama võimsuseks planeeritud 1,2 megavatti ja jaama aastane elektritoodang on ligi 8400 megavatt-tundi. "Kui jaam töötaks täisvõimsusel, siis oleks võimalik toota ligi 10.000 megavatt-tundi, kuid esialgu arvestame väiksema gaasi tootlikusega ja sellest tulenevalt ka vähendatud võimsusega töötamist," lisas ta.

Oisu biogaasijaama rajatakse sõnnikust ja lägast biogaasi tootmiskompleks ning koostootmisjaam, mille abil toodetakse biogaasist elektrit ja sooja. Kompleks koosneb kahest põhikääritist ja ühest järelkääritist, tehnohoonest, läga vastuvõtu- ja söötmissõlmest, sõnniku söötmisseadmetest ja muudest tehnoloogilistest seadmetest ning koostootmisjaamast. Samuti rajatakse ühendus Eesti Energia jaotusvõrguga.

Vinni biogaasijaama rajamiseks on OÜ Vinni Biogaas sõlminud lepingu samuti KMG Inseneriehitusega. Kokku läheb jaama rajamine maksma 5,1 miljonit eurot, millest ligi 22 protsenti tuleb KIK-ilt. Jaama ehitustööd algavad mais ja lõppevad septembri lõpus.

Biogaasi jaama juhtimine, tooraine sisestus ja monitooring on Kiviranna sõnul automatiseeritud. "Kõik olulised andmed nagu temperatuur, mahtuvus, rõhk salvestatakse ja visualiseeritakse ning need on kontrollitavad ja juhitavad," rääkis Kivirand.

Kiviranna sõnul on Vinni jaama võimsuseks planeeritud 1,38 megavatti ja jaama aastane toodang on ligi 9800 megavatt-tundi.

Jaama tuleb kaks kääritit ja kaks järelkääritit, eelmahutid tahedale ja vedelale toorainele, vertikaalsed kruvisegistid tooraine läbisegamiseks, kruvikonteiner, biogaasi kuuivatusseade, kompressor ja analüsaator, biogaasi avariipõleti, söefilter väävli eraldamiseks biogaasist ja kaks koostootmiseüksust võimsusega vastavalt 527 kilovatti ja 837 kilovatti.

1,7-kilomeetrine gaasitrass ühendab kahte koostootmise seadet, millest üks asub biogaasi jaama juures ja teine 1,7 kilomeetri kaugusel olemasoleva katlamaja juures. Katlamaja juures asuvast seadmest suunatakse kogu toodetav soojusenergia piirkonna kaugküttevõrku. Väiksema seadme poolt toodetav soojusenergia läheb aga jaama omatarbeks.