Balti tuul
MW
Balti bioenergia
6.3 MW

Martin Kruus on mees, kes loob tuuleparkide tulevikku17.06.2010

Virumaa Teataja, 17.06.2010 

Martin Kruus on Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juht, kelle veendumus on, et Eestile on kasulik ja majanduslikult otstarbekas viia 2020. aastaks taastuvenergia osakaal praeguselt 16%-lt 25%-le.

Kui edukad on olnud Eesti tuuleparkide rajajad ja millised on nende viimaste aastate suurimad kordaminekud?

Tuuleenergiat on Eestis arendatud alates aastast 1998, mil võeti vastu energiaseadus. Algus on olnud nagu iga uue asja puhul raske, suuremad võimsuste kasvud on tulhud just viimastel aastatel - seaga võib öelda, et esimesed kürhme aastat läksid väga vaevaliselt.

Eelmisel aastal rajati Eestis kolm tuuleparki koguvõimsuses 64 MW, sealhulgas ka Eesti Energiale kuuluv Baltimaade suurim tuulepark Aulepas 13 elektrituuliku ja 39 MWga. Arvestades, et praegu on Eestis tuuleparkide koguvõimsus 150 MW, siis oli 2009. aasta märkimisväärne.

Kui perspektiivne paik on tuuleparkide rajamiseks Virumaa?

Tuuleoludest lähtudes on kindlasti perspektiivikaim ala Eestis Läänemaa, aga kui võtta arvesse maa kasutus ja elektrivõrgu võimalused, siis on ka põhjarannik tuuleenergia arendajate jaoks huvitav.

Samas tuleb öelda, et siin peab majanduslikku tasuvust jälgima väga täpselt, sest toodang ja seega ka tulud on väiksemad.

Millised tuuleparkide projektid on Virumaal teoks saanud ja kuhu plaanitakse järgmisi tuuleturbiine?

Seni ainuke Virumaa tuulepark asub Viru-Nigulas, teine niisama suur tuulepark tuleb Aserisse, kus on ehitusega juba ka alustatud.

Plaane on aga oluliselt rohkem: küpsemas faasis on neist Päite-Vaivina, Purtse, Kunda ja Narva tuulepark.

Millised riigid on tuuleparkide rajamisel esirinnas ja mida on meil nende kogemustest õppida?

Euroopas saab esile tuua Taani, Saksamaa ja Hispaania. Õppida on meil neilt seda, et nii suure visuaalse mõjuga objekte saab teha ainult kõikide osapoolte koostöös.

Kohalike omavalitsuste ja kõikide teiste huvigruppide kõrval pean siin silmas iseäranis riiki, kelle roll ei tohiks piirduda vaid seaduste vastuvõtmisega, vaid kes peaks rakendustega reguleerima, et tuuleparke planeeritaks mõistlikult.

Millised on olnud komistuskivid, mis on seni Eestis takistanud tuuleparkide intensiivsemat kasutusele võtmist elektrienergia tootmisel?

Planeeringuprotsessi venimine, elektrivõrguga liitumise ja tehniliste tingimustega seotud probleemid. Lisaks tuleb mainida, et taastuvenergeetikat reguleeriv seadusandlus on olnud pidevas muutumises, ja kuna iga muutus tekitab ebastabiilsust, siis ei mõju see pikaajaliste energiaprojektide tegemisel hästi.

Peame pidevalt valvel olema, et muudatused seadustes ei kahjustaks tuuleenergiaga seotud käivitunud projekte.

Millisena näete tuuleparkide tulevikku?

Vastavalt valitsuse vastu võetud elektrimajanduse arengukavale suureneb selle kümnendi sees tuuleenergia koguvõimsus 900 MWni. Lähiaastateks on seega töödpalju. Viidates eelmisel nädalal avalikustatud uuringule "Tuule-elektrijaamade Eesti elektrisüsteemi ühendamise tehnilised võimalused", mille tegi Taani uuringufirma Ea Energy Analyses ja tellis Elering OÜ, siis on tore tõdeda, et nüüd on ka Eleringi arusaamisel tuuleenergia sobilik maht Eesti elektrivõrku 900 MW.

MARTIN KRUUS

* Vanus 38 aastat

* Diplom Tallinna tehnikaülikooli soojustehnika instituudist

* Magistrikraad rahvusvahelise ärijuhtimise erialal EBSist

* Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ja Nelja Energia OÜ juhatuse esimees.