Osaühingu Nelja Energia 15. aprilli 2010.a esitatud taotluse ja selle juurde kuuluvate lisamaterjalidega, sh veeseaduse § 227 lõike 2 alusel antud arvamustega on võimalik tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalikus dokumendiregistris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis aadressil Harju tn 11, 15072 Tallinn, kontaktisik majandus- ja riigivara talituse juhataja Taivo Linnamägi, tel. 625 6439 või e-post taivo.linnamagi@mkm.ee.

17. augustil 2010 allkirjastatud ostu-müügi tehingu kohaselt omandasid Freenergy AS ja Vardar Eurus AS mõlemad 50% Naujoji Energija UAB aktsiatest ja 40MW võimsusega Ciuteliai tuulepargi projektist. Lääne-Leedusse planeeritud tuulepargi ehitus algab 2011. aastal ning park peaks tööd alustama sama aasta lõpus. Tuulepargi koguinvesteering on 60 miljonit eurot.

„Freenergy ja Vardar Eurus on tänaseks taastuvenergiasse investeerinud Baltikumis ligi 200 miljonit eurot ehk üle kolme miljardi krooni. Kõnesoleva tehinguga astutakse samm turuosa suurendamisele Leedus,“ ütles Nelja Energia juhatuse liige Kalle Kiigske.

Vardar Eurus kuulub 90% ulatuses Norra energiakontsernile Vardar AS ja 10% ulatuses põhjamaade keskkonna investeeringute fondile NEFCO. Eestis registreeritud investeerimisfondi Freenergy suurim omanik on 33%-se osalusega Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).

Kõiki Vardar Eurus ja Freenergy AS-le kuuluvaid tuuleparke opereerib ning projekte arendab Nelja Energia OÜ. Hetkel on Eestis valmis kaheksa tuuleparki koguvõimsusega 90,5 MW ning Leedus üks – 14MW võimsusega Sudenai tuulepark. Lisaks on Nelja Energial kogu Baltikumis arendamisel maismaa tuuleparke ligikaudu 300MW ja meretuuleparke 700MW ulatuses.

Erki Meltsi juhitud 4energia EST573 jaht tuli 30. juulist 1. augustini Pirital toimunud rahvusvahelise Melges 24 klassi 2010. aasta Eesti ja Soome meistrivõistlustel üldarvestuses eesti osalejatest kolmandale kohale. Kolmandad oldi ka 7. sõidus itaallaste UKA UKA Racing ja Audi järel.

Eesti ja Soome meistritiitli võitis itaalia jaht UKA UKA Racing ITA787, roolis Lorenzo Bressani. Eestlastest sai parimana 5. koha Lenny EST790 Tõnu Tõniste meeskonnaga. 4energia EST573 meeskond jäi üldarvestuses 11. kohale.

Fotode autor: Pierrick Contin

4. -11. augustini toimuvad Tallinnas Marinepool Melges 24 klassi maailmameistrivõistlused, kus osalevad tipp-purjetajad Euroopast, Lõuna-Aafrikast ning Jaapanist, kokku 84 meeskonda 18 eri riigist.

Võistluste ametlik kodulehekülg: http://worlds2010.fi/

Õnnitlused! 

Vaata lisa marutuul.blogspot.com

Martin Kruus on Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juht, kelle veendumus on, et Eestile on kasulik ja majanduslikult otstarbekas viia 2020. aastaks taastuvenergia osakaal praeguselt 16%-lt 25%-le.

Kui edukad on olnud Eesti tuuleparkide rajajad ja millised on nende viimaste aastate suurimad kordaminekud?

Tuuleenergiat on Eestis arendatud alates aastast 1998, mil võeti vastu energiaseadus. Algus on olnud nagu iga uue asja puhul raske, suuremad võimsuste kasvud on tulhud just viimastel aastatel – seaga võib öelda, et esimesed kürhme aastat läksid väga vaevaliselt.

Eelmisel aastal rajati Eestis kolm tuuleparki koguvõimsuses 64 MW, sealhulgas ka Eesti Energiale kuuluv Baltimaade suurim tuulepark Aulepas 13 elektrituuliku ja 39 MWga. Arvestades, et praegu on Eestis tuuleparkide koguvõimsus 150 MW, siis oli 2009. aasta märkimisväärne.

Kui perspektiivne paik on tuuleparkide rajamiseks Virumaa?

Tuuleoludest lähtudes on kindlasti perspektiivikaim ala Eestis Läänemaa, aga kui võtta arvesse maa kasutus ja elektrivõrgu võimalused, siis on ka põhjarannik tuuleenergia arendajate jaoks huvitav.

Samas tuleb öelda, et siin peab majanduslikku tasuvust jälgima väga täpselt, sest toodang ja seega ka tulud on väiksemad.

Millised tuuleparkide projektid on Virumaal teoks saanud ja kuhu plaanitakse järgmisi tuuleturbiine?

Seni ainuke Virumaa tuulepark asub Viru-Nigulas, teine niisama suur tuulepark tuleb Aserisse, kus on ehitusega juba ka alustatud.

Plaane on aga oluliselt rohkem: küpsemas faasis on neist Päite-Vaivina, Purtse, Kunda ja Narva tuulepark.

Millised riigid on tuuleparkide rajamisel esirinnas ja mida on meil nende kogemustest õppida?

Euroopas saab esile tuua Taani, Saksamaa ja Hispaania. Õppida on meil neilt seda, et nii suure visuaalse mõjuga objekte saab teha ainult kõikide osapoolte koostöös.

Kohalike omavalitsuste ja kõikide teiste huvigruppide kõrval pean siin silmas iseäranis riiki, kelle roll ei tohiks piirduda vaid seaduste vastuvõtmisega, vaid kes peaks rakendustega reguleerima, et tuuleparke planeeritaks mõistlikult.

Millised on olnud komistuskivid, mis on seni Eestis takistanud tuuleparkide intensiivsemat kasutusele võtmist elektrienergia tootmisel?

Planeeringuprotsessi venimine, elektrivõrguga liitumise ja tehniliste tingimustega seotud probleemid. Lisaks tuleb mainida, et taastuvenergeetikat reguleeriv seadusandlus on olnud pidevas muutumises, ja kuna iga muutus tekitab ebastabiilsust, siis ei mõju see pikaajaliste energiaprojektide tegemisel hästi.

Peame pidevalt valvel olema, et muudatused seadustes ei kahjustaks tuuleenergiaga seotud käivitunud projekte.

Millisena näete tuuleparkide tulevikku?

Vastavalt valitsuse vastu võetud elektrimajanduse arengukavale suureneb selle kümnendi sees tuuleenergia koguvõimsus 900 MWni. Lähiaastateks on seega töödpalju. Viidates eelmisel nädalal avalikustatud uuringule “Tuule-elektrijaamade Eesti elektrisüsteemi ühendamise tehnilised võimalused”, mille tegi Taani uuringufirma Ea Energy Analyses ja tellis Elering OÜ, siis on tore tõdeda, et nüüd on ka Eleringi arusaamisel tuuleenergia sobilik maht Eesti elektrivõrku 900 MW.

MARTIN KRUUS

* Vanus 38 aastat

* Diplom Tallinna tehnikaülikooli soojustehnika instituudist

* Magistrikraad rahvusvahelise ärijuhtimise erialal EBSist

* Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ja Nelja Energia OÜ juhatuse esimees.

Esimest korda Eesti tuuleenergia tootmise ajaloos määrati sellest ärist saadud kasumist omanikele dividende, nimelt otsustas OÜ Pakri Tuulepark dividendidena välja maksta 23,5 miljonit krooni.

“Ma julgen öelda, et see on tõesti esmakordne,” sõnas Pakri Tuulepargi juhatuse liige Martin Kruus.

Juba viis aastat on Pakri poolsaare tipus kaheksa tuulikut vändanud tuuleelektrit. Tuuletallamise tulemusena oli Pakri Tuulepark eelmise aasta lõpuks kogunud 91 miljonit krooni puhaskasumit, millest 23,5 miljonit määrati omanikele dividendidena väljamaksmiseks.

Pakri tuulikud on OÜ Nelja Energia esimene projekt ning see läks maksma 24 miljonit eurot. Ettevõte ise elektritootmisseadmeid ei oma, vaid juhib opereerimislepingu kaudu iga projekti jaoks spetsiaalselt loodud ettevõtteid.

Riskid õigustasid end ja sündis hea projekt

“Tagantjärele tark olles võib öelda, et kuus aastat tagasi võetud riskide ja tehtud otsuste tulemuseks on hea projekt. Kuid see ei tähenda, et tuuleenergia valdkond oleks tervikuna selline,” selgitas Kruus. Vahepeal on tehnoloogia kallimaks läinud. Kui 2004. aastal maksis tuulik ca 1 miljon eurot/MW, siis praegu maksab see 30 protsenti rohkem ehk uute projektide investeeringukulu on suurem ning need pole enam nii kasumlikud.

Taastuvenergia toetuseta raske hakkama saada

“Tuuleenergia äritegevus püsib praegu ainult subsiidiumi toel. Kahjuks me pole ühtegi krooni taastuvenergia toetust saanud. Seetõttu oleme kahjumis,” rääkis Virtsu ligidal tuuleparki omava ASi Skinest Energia juhatuse liige Roman Ait.

Firmade kaudu Oleg Ossinovskile ja Toonart Rääskile kuuluval ettevõttel on neli tuulikut koguvõimsusega 12 MW.

Toetust saavad tuulepargid elavad hästi

Kõik tuulikud toodavad elektrit, kuid toetust selle eest Skinest Energia ei saa, kuna põhivõrguga liitumiseks pole saadud veel võrgu vastavuse kinnitust. Ait lisas, et need nõuded on nii ranged, et pea pool Eestis toodetud tuuleenergiast jäi toetuseta.

Üheks Pakri tuulepargi majandusliku edu põhjuseks pidaski Ait 2005. aastal olnud leebemaid põhivõrguga liitumise tingimusi, mis aitas neil kiiresti taastuvenergia toetust saama hakata.

Pakri Tuulepark nimetab ettevõtte kodulehel projekti tasuvusele kaasaaitajaks Kyoto ühisrakenduse näidisprojekti raames vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguste (umbes 0,5 tonni CO2 ekvivalenti) müüki Soome riigile.

Kommentaar Ando Leppiman

Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor

Kõik meie taastuvenergia üksused toodavad kasumit. Tuuleenergia puhul sõltub, kas on hea tuuleaasta või mitte. Kindlasti on tuuleenergia projektid kasumlikud, kuid kui neid võrrelda näiteks puiduhakkel põhinevate koostootmisjaamadega, siis viimased on tasuvuse mõttes tunduvalt paremad projektid. Tuuleparkide marginaal jääb natuke üle 10 protsendi.

Tuuleenergeetika toetus laseb natuke elada, kuid üle kedagi ei kulda.

kes on kes OÜ Pakri Tuulepark osanikud on 90%-lise osalusega Vardar Eurus AS ja 10%-lise osalusega Freenergy AS. Vardar Eurus AS kuulub 70% ulatuses Norra energiafirmale Vardar AS ja 30% ulatuses Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Fondile NEFCO. Freenergy ASi aktsionärid on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning firmade kaudu Hannes Tamjärv, Jüri Mõis, Peeter Mänd, Aivar Berzin, Merit Berzin ja Taavi Raadik.

Taastuvenergeetika vallas tegutseva AS-i Nelja Energia tulud möödunud aastal kasvasid, kuid kasum vähenes.

Nelja Energia müügitulu kasvas üheksa protsenti 33,2 miljoni kroonini. Eesti osa tuludes oli ligi 23 miljonit, Leedu osa 6,5 ja Läti osa 2,4 miljonit krooni.

Tegevusalade järgi tõi finantsjuhtimis- ja opereerimisteenus Nelja Energiale tulusid 24,8 ja edukustasu 6,9 miljonit krooni, selgub ettevõtte aastaaruandest.

Nelja Energia puhaskasum oli mullu 11,6 miljonit krooni, võrreldes 14,8 miljoni krooniga 2008. aastal. Kasumi vähenemine tulenes suures osas tulumaksukulu kasvust.

Nelja Energia opereeris möödunud aastal Pakri, Esivere, Virtsu II ja Virtsu I tuuleparke ning tegeles Viru-Nigula, Paldiski, Kunda, Virtsu III, Tooma, Vanaküla, Aseri ja Hiiumaa avamere tuuleparkide projektide arendamisega. Samuti arendas firma bioenergeetika projekte Vinnis ja Oisus.

Töötajaid oli Nelja Energial möödunud aastal 12, töötasudeks kulus 5,6 miljonit krooni. Juhatuse liikmete tasud ulatusid 2,6 miljoni kroonini.

Nelja Energia omanikeks on Eesti investorite kõrval Norra Vardar Eurus, investeerimisfond NEFCO ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

Asutatud mittetulundusühinguga loob Nelja Energia OÜ Eestis pretsedendi tuulest toodetud elektri tulude osalises suunamises kohaliku kogukonna arengusse. Viru-Nigula Valla Toetusgrupp saab tuuleelektri müügist laekunud tulude näol toetada näiteks energia- ja keskkonnaalaseid projekte ning sotsiaalse iseloomuga tegevusi, ja anda välja stipendiume valla noortele keskkonnaga seotud ideede elluviimiseks.

Nelja Energia OÜ juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul tekib vaatamata tuuleenergia keskkonna- ja inimsõbralikkusele iga tuulepargi rajamise juures varem või hiljem küsimus, mis kasu saab sellest kohalik kogukond? „On iseenesest mõistetav, et tuuleenergia arendaja panustab kohaliku kogukonna arengu huvides seal, kus arendustegevus elukeskkonda oluliselt mõjutab,“ ütles Kruus.

Nelja Energia OÜ rajas Viru-Nigulasse 24MW võimsusega tuulepargi 2007. aastal ning plaanib hetkel valda Kunda linna lähistele Ojakülla ka teist, kolme tuulikuga 6MW-list tuuleparki.

Arvestades kahe tuulepargi ligikaudu 80 000MWh prognoositavat aastatoodangut, panustab elektri tootja kogukonna hüvangusse 400 000 krooni aastas.

Loodud mittetulundusühingu Viru-Nigula Valla Toetusgrupp juhatusse kuulub kaks omavalitsuse ja kaks tuuleenergia tootja esindajat.

OÜ Nelja Energia tegevusaladeks on taastuvenergeetika arendamine ja elektritootmise korraldamine nii Eestis kui ülejäänud Baltikumis. Eestis on hetkel valmis üheksa tuuleparki, koguvõimsusega 106,4 MW ning peatselt algavad ehitustööd Paldiskis ja Aseris. Lisaks on kogu Baltikumis arendamisel tuuleparke ligikaudu 300MW ulatuses.