Ettevõte Nelja Energia rajab Ojakülla Kunda linna piirile tuulepargi kolme tuulikuga, generaatorite mastid on juba paigas.

“Ojakülla rajatavasse tuuleparki tuleb kolm tuulikut, igaüks võimsusega 2,3 MW. Tuulikute tootja on Saksamaalt pärit Enercon ning tuuliku mudeliks Enercon E-82,” rääkis Nelja Energia OÜ infot vahendava Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

Ojaküla tuulepargi mastid said püsti selle aasta märtsis, vundamendid ehitati mullu sügisel, teed ja platsid rajati, kaablid paigaldati ning muud ettevalmistustööd tehti eelmise aasta suvel. Praegu käib gondlite ja rootorite tõstmine mastide otsa. Ehitustööd peaks lõppema juunis, tootmist loodab Nelja Energia alustada juulis.

Tuulegeneraatori masti kõrgus on 98 meetrit, rootori läbimõõt 82 meetrit, iga tuulik kaalub kokku 230 tonni. Tuulikute kavandatav eluiga on kakskümmend aastat.

Tuulepargis, mis võtab enda alla 80 hektari suuruse maaala Viru-Nigula vallas, Kunda linna vahetus läheduses, saab tulevikus toota umbes 20 600 MWh elektrienergiat aastas, millest piisab umbes 5000 majapidamise elektriga varustamiseks.

Tuuliki Kasoneni sõnul on Ojakülla tulevate tuulikute mudeli tehnoloogiliseks eeliseks käigukasti puudumine, mis vähendab rikete tõenäosust.

“Lisaks on Enerconi puhul tegemist maailma ühe suurima tuulikutootjaga, kelle kogemused on märkimisväärsed,” lisas ta. Kasoneni ütlusel on kõige keerulisemad tööd, mis pargi rajamiseks tuleb teha, seotud tuulikute kokkupanemisega.

Nelja Energia OÜ üks tuuleparkidest asub ka Viru-Nigula lähedal, seal on kokku kaheksa tuulikut, igaüks võimsusega 3 MW.

Ojaküla tuulepark ehitatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse investeeringutoetuse toel, mis tuli Hispaania ja Eesti vahel sõlmitud saastekvoodi müügi tulust. Tuulepark ei hakka saama tarbijate elektriarvetel kajastuvat taastuvenergia toetust.

Viru-Nigula vallavolikogu esimees Raivo Heinmets teadis, et tuulepargi rajamine käib. “Tuulikud tulevad madalamad ja vaiksemad kui Viru-Nigula tuulepargis,” märkis Heinmets.

Heinmetsa sõnul on varem diskussioone küll olnud, kuid vähemalt praegu ei ole rahva hulgas vastuseisu tuulepargi rajamisele.

Vallavolikogu esimees leidis, et suhtlemine ning koostöö Nelja Energiaga on olnud hea. Ettevõte on olnud nõus panustama, et mõningaid ebamugavusi kompenseerida.

Kaks aastat tagasi sõlmisid OÜ Nelja Energia ja Viru-Nigula vallavalitsus lepingu, millega loodi MTÜ Viru-Nigula Valla Toetusgrupp, et suunata valla territooriumil asuvate tuuleparkide osa tuludest kohaliku elu edendamiseks. Arvestades, et tuuleenergia tootja maksab koostöölepingu alusel MTÜ-le 32 senti megavatttunni kohta, siis võib 20 600 MWh aastatoodangu juures kolm tuulikut kohalikele tähendada ligi 6600 euro suurust toetust. Raha võib kasutada nii kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks kui ka tuulikute mõjude leevendamiseks, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Nelja Energia on nii Eesti kui Baltikumi suurim tuuleenergia tootja, kes toodab kaks kolmandikku kogu Eesti tuuleenergiast. Ettevõttel on Eestis hetkel üheksa tuuleparki.

Osaühingu Estonia Kõrtsi suurfarmi kõrval valmivad sügiseks nii sõnnikust ja lägast biogaasi tootev kompleks kui ka koostootmisjaam, kus biogaasist saab elektrit ja toasooja.

Nädal tagasi algasid Oisu biogaasijaama platsil pinnasetööd, sügiseks peaks püsti olema kolm kääritit, tehnohoone, läga vastuvõtu- ja söötmissõlm ning koostootmisjaam.

Taastuvenergia arendaja Nelja Energia paigutab biogaasijaama ehitusse 4,9 miljonit eurot.

Nelja Energia projektijuht Jaanus Kivirand täpsustas, et jaama käivitamist alustab ettevõte küll septembris, ent esimesed kolm kuud kuluvad katsetamisele ning vastuvõtmine jääb ilmselt aasta lõppu.

Biogaasijaam hakkab aastas tarbima ligi 125 000 tonni läga ja sõnnikut, mis kogutakse kokku Estonia lautadest, suures osas kõrvalasuvast Kõrtsi suurfarmist.

Sellest kogusest suudab jaam toota 9800 MWh elektri- ja soojusenergiat, elektrit hakkab Nelja Energia müüma vabaturul.

Kiviranna selgitusel on praegu küsimärgi alla sattunud esialgne plaan kütta soojaks Oisu aleviku majad. «Tahaksime küll kaugküttevõrku sooja müüa, aga praegune tootja Avoterm ei soovi biogaasijaama sooja osta ja tahab õliga edasi kütta,» lausus ta. «Esialgsetest lepingutingimustest nad taganesid ja koostasid uued, täiesti ebamõistlikud tingimused, mis näitavad, et neil puudub huvi koostööd teha.»

Kivirand loodab, et vallavalitsus saab soojatootjat survestada või korraldada konkursi uue soojatootja leidmiseks.

Biogaasijaamas toodetav soojusenergia on põlevkiviõlist toodetud energiast vähemalt 25 protsenti odavam ja Kiviranna meelest meelitaks parem hind kaugküttevõrguga taas liituma neid maju, mis on võrgust lahkunud.

Osaühingu Estonia juhatuse esimehe Ain Aasa ütlust mööda aitab biogaasijaam Estonial sõnnikut keskkonnasõbralikult käidelda. «Varem oli tahke sõnnik lihtsalt aunas ja vedel laguunis, edaspidi võetakse biogaas välja ja vedelad kääritamisjäägid laotame põldudele,» selgitas ta.

Kõrtsi suurfarmis on 1200 lehma, lisaks hakatakse kohale vedama teistest Estonia lautadest 500 lehma ja noorloomade sõnnikut. Jaama ehitab KMG Inseneriehitus.

Jaanuari lõpus allkirjastatud ning täna lõppsätete rakendumiseni jõudnud ühinemislepingut kommenteerides ütles Nelja Energia juht Martin Kruus, et tegemist olulise ühinemisega Eesti taastuvenergeetika valdkonnas. „Kui seni juhtis Nelja Energia tuuleparke investoritega (Freenergy ja Vardar Eurus) sõlmitud juhtimislepingu kaudu, siis algselt vaid mõnest projektist alguse saanud ja tänaseks suureks organisatsiooniks kasvanud ettevõtet pole enam otstarbekas selliselt hallata,” ütles Kruus. Ettevõtte juht lisas, et ühinemise tulemusel tekib 17 Eesti, Läti ja Leedu tuuleparki omav ettevõte, kuhu koonduvad kõik investeeringud ja ka juhtimine ning kes on elujõulisem investor ja lihtsama struktuuriga partner kõigile osapooltele: „Eestis plaanime ehitada lõpuni pooleliolevad maismaa tuulepargid Aseris, Paldiskis, Kundas ja Hanilas, ning meretuulepargi Loode-Eestis.” Kruus täpsustas, et lisaks ehitatakse kaks tuuleparki Leedus ja üks Lätis ning rajatakse kaks biogaasijaama Eestis, mis on tuuleenergiale lisaks teine perspektiivne taastuvenergia liik. „Lähiaastatel investeerime Baltikumi taastuvenergeetikasse 150 miljonit eurot, millele lisandub veel meretuulepargi maksumus,“ ütles Kruus ja kinnitas, et ühinemine ei too Nelja Energia seniste partnerite jaoks muutusi, sest olemasoleva organisatsiooni tegevus jätkub ning personal jääb samaks.

Lisaks Eestile tegutseb Nelja Energia alates 2007. aastast Leedus ning 2008. aastast ka Lätis. Ettevõtte juht näeb tulevikus taastuvenergia kasvu pigem naaberturgudel kui Eestis. „Leedu turu muudab perspektiivseks fakt, et Ignalina tuumajaam suleti 2010. aastal ja see on muutnud Leedu elektrienergiat importivaks maaks, kus kodumaiste elektrivõimsuste arendamine on hetkel prioriteet,” lausus Kruus. Nelja Energia juht selgitas, et Lätis on täna tuuleenergia koguvõimsus Eestist kuus korda väiksem, mistõttu on väljavaated taastuvenergeetika valdkonnas head. Kruus lisas, et võttes kokku tuuleenergia, biogaasi, biomassi ning hüdroenergia moodustab Eestis taastuvenergia täna ligi 15% kogu elektri tarbimisest, sellest ligikaudu 5% on tuuleenergia.

Freenergy, Vardar Eurus ja Nelja Energia koonduvad üheks ettevõtteks osaluste vahetuse kaudu, Vardar Eurus omandab osaluse Freenergy’s, seejärel ühineb Freenenrgy (koondab investeeringuid) Nelja Energiaga (koondab juhtimist), uue ettevõtte nimeks jääb Nelja Energia. Ühinevate ettevõtete varade maht on 335 miljonit eurot.

Vaata struktuuri muutust selgitavat joonist

Taastuvenergia arendaja Nelja Energia OÜ rajab tänavu 4,9 miljoniga Oisu biogaasijaama ja 5,1 miljoniga Vinni biogaasijaama.

Oisu biogaasijaama rajamiseks loodud OÜ Oisu Biogaas sõlmis jaama projekteerimise- ja ehituslepingu AS-iga KMG Inseneriehitus. Tööde maksumus ilma käibemaksuta on 2,9 miljonit eurot. Kokku läheb jaama käivitamine maksma 4,9 miljonit eurot, millest ligi 18 protsenti tuleb Keskkonnaivesteeringute Keskuselt (KIK).

Nelja Energia projektijuht Jaanus Kivirand Ütles BNS-ile, et jaama ehitustööde algus sõltub ilmastikust, kuid plaanis on töödega alustada aprilli lõpus. Jaama käivitamist alustab ettevõte septembris, mil kolme kuu jooksul teostatakse jaama testkäivitamist. “Selle käigus selgitatakse välja jaama vastavus ootustele ja võime täiskoormusel töötada,” sõnas Kivirand.

Kiviranna sõnul on jaama võimsuseks planeeritud 1,2 megavatti ja jaama aastane elektritoodang on ligi 8400 megavatt-tundi. “Kui jaam töötaks täisvõimsusel, siis oleks võimalik toota ligi 10.000 megavatt-tundi, kuid esialgu arvestame väiksema gaasi tootlikusega ja sellest tulenevalt ka vähendatud võimsusega töötamist,” lisas ta.

Oisu biogaasijaama rajatakse sõnnikust ja lägast biogaasi tootmiskompleks ning koostootmisjaam, mille abil toodetakse biogaasist elektrit ja sooja. Kompleks koosneb kahest põhikääritist ja ühest järelkääritist, tehnohoonest, läga vastuvõtu- ja söötmissõlmest, sõnniku söötmisseadmetest ja muudest tehnoloogilistest seadmetest ning koostootmisjaamast. Samuti rajatakse ühendus Eesti Energia jaotusvõrguga.

Vinni biogaasijaama rajamiseks on OÜ Vinni Biogaas sõlminud lepingu samuti KMG Inseneriehitusega. Kokku läheb jaama rajamine maksma 5,1 miljonit eurot, millest ligi 22 protsenti tuleb KIK-ilt. Jaama ehitustööd algavad mais ja lõppevad septembri lõpus.

Biogaasi jaama juhtimine, tooraine sisestus ja monitooring on Kiviranna sõnul automatiseeritud. “Kõik olulised andmed nagu temperatuur, mahtuvus, rõhk salvestatakse ja visualiseeritakse ning need on kontrollitavad ja juhitavad,” rääkis Kivirand.

Kiviranna sõnul on Vinni jaama võimsuseks planeeritud 1,38 megavatti ja jaama aastane toodang on ligi 9800 megavatt-tundi.

Jaama tuleb kaks kääritit ja kaks järelkääritit, eelmahutid tahedale ja vedelale toorainele, vertikaalsed kruvisegistid tooraine läbisegamiseks, kruvikonteiner, biogaasi kuuivatusseade, kompressor ja analüsaator, biogaasi avariipõleti, söefilter väävli eraldamiseks biogaasist ja kaks koostootmiseüksust võimsusega vastavalt 527 kilovatti ja 837 kilovatti.

1,7-kilomeetrine gaasitrass ühendab kahte koostootmise seadet, millest üks asub biogaasi jaama juures ja teine 1,7 kilomeetri kaugusel olemasoleva katlamaja juures. Katlamaja juures asuvast seadmest suunatakse kogu toodetav soojusenergia piirkonna kaugküttevõrku. Väiksema seadme poolt toodetav soojusenergia läheb aga jaama omatarbeks.

Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 24.11.2011 ja peavad olema kehtivad vähemalt kuni 90 päeva pärast pakkumise tegemist.

Pakkumised tuleb esitada kas inglise või eesti keeles.

Pakkumiste esitamiseks, kutse dokumentide ja täiendava teabe saamiseks palume pöörduda:

Hr. Jaanus Kivirand,
Nelja Energia OÜ
E-mail: Jaanus@4energia.ee
mobiil +372 53 459 304

Oisu Biogaas OÜ soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama ehitamist finantseerib läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lisainfot saab vaadata laadides alla pdf dokumendi: Pakkumise kutse – kaablid

Täpsema dokumentatsiooni ja info saamiseks palume pöörduda vastutava isiku poole:
Erkki Kallas,
Nelja Energia OÜ tootmisjuht
E-post: erkki.kallas@4energia.ee
telefon: +372 639 6628

Korduma Kippuvad Küsimused:

Küsimus 1: Miks on projekti materjalide pealkiri 6 kV, kui spetsifikatsioonis on toodud 20 kV seadmed?

Projektis kasutatakse reaalselt 6 kV pingeastet, kuid seadmed on dimensioneeritud 20 kV pingeastmele, kuna tuulikute elueaks on projekteeritud 20 aastat ja selle aja jooksul võib toimuda pingeastme muutus ja soovitakse vältida korduvat ümberehitust.

Küsimus 2: Kas Tööstuse tänava alajaama juures puurimisel võib D400 metalltoru asemel kasutada ainult plastiktorusid?

Metalltoru ärajätmine on keelatud ja vastavalt projektile peab kasutama ka metalltoru.

Küsimus 3: Kas optika toru D50 võib asendada puhutava D40 toruga ja optikakaabli paigaldada torusse puhumise teel?

Lubatud minimaalne toru on D40, paigaldamine puhumise teel on lubatud.

Küsimus 4: Millega peab arvestama optikakaabli alajaama poolses otsas, kas pakkumises peab sisalduma ka ühenduspaneel?

Ühenduspaneeli pakkuma ei pea. Optikakaabli otsastamine selgub projekti käigus, arvestama peab kas SC või SD tüüpi kaabli otsaga.

Küsimus 5: Kas projekteerija on teinud vea mõne materjali koguse arvutamisel?

Palume pakkumise koostada nii, et pakkuja ise arvestab vajaliku koguse materjale vastavalt trassi pikkustele ja materjali vajalikule konfiguratsioonile. Leping koostatakse hiljem nii, et töövõtja valearvestuse tõttu materjali puudu jääb, siis lepingu maksumust selle tõttu ei suurendata. Projekteeritud numbrid on heaks lähteks, kuid eeldame pakkuja spetsialistiks olemist ja nende numbrite kontrolli.

Küsimus 6: Kas objektil on geoloogiline uuring ja kas seda on võimalik saada?

Geoloogiline uuring on läbi viidud ja selle saab küsida Erkki Kallaselt ülaltoodud kontaktidelt.

Küsimus 7: Spetsifikatsioonis ja joonistel on toodud eri optilise kaabli tüüp. Millist kaablit on õige kasutada?

Kasutama peab välispaigalduseks mõeldud multimode tüüpi optilist kaablit parameetritega 62,5/125.

Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 09.09.2011 ja peavad olema kehtivad vähemalt kuni 90 päeva pärast pakkumise tegemist.

Pakkumised tuleb esitada kas inglise või eesti keeles.

Pakkumiste esitamiseks, kutse dokumentide ja täiendava teabe saamiseks palume pöörduda:

Hr. Jaanus Kivirand,
Nelja Energia OÜ
E-mail: Jaanus@4energia.ee
mobiil +372 53 459 304

Vinni Biogaas OÜ soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama ehitamist finantseerib läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Regionaalarengu Fond.

Paldiski tuulepargi koguinvesteeringu maksumuseks on 31 miljonit eurot ning tuulepark alustab tööd 2012. aastal.

Lepingu allkirjastanud Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et uus tuulepark rajatakse koostöös ettevõttega Eesti Energia, kes sõlmis analoogse tuulikute tarnelepingu juba mõni aeg varem. „Koos olemaolevate tuulikutega moodustub Pakri poolsaarele Baltimaade suurim tuulepark võimsusega 63,4 MW,“ lisas Kruus.

Paldiski tuulepargi omanikud on Nelja Energia pikaajalised investorid Freenergy AS ja Norra energeetika ettevõte Vardar Eurus AS. Freenergy ja Vardar Eurus on tänaseks taastuvenergiasse investeerinud Baltikumis enam kui 200 miljonit eurot.

Vardar Eurus kuulub 90% ulatuses Norra energiakontsernile Vardar AS ja 10% ulatuses põhjamaade keskkonna investeeringute fondile NEFCO. Eestis registreeritud Freenergy suurim omanik on 33%-se osalusega Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).

Kõiki Vardar Eurus ja Freenergy AS-le kuuluvaid tuuleparke opereerib ning projekte arendab Nelja Energia OÜ. Hetkel on Eestis valmis kaheksa tuuleparki koguvõimsusega 90,4 MW ja ehituses üle 50 MW. Lisaks on ettevõttel Leedus kaks tuuleparki koguvõimsusega 26MW. Arendamisel on kogu Baltikumis maismaa tuuleparke ligikaudu 300 MW ja meretuuleparke 700 MW ulatuses.

Mockiai avamistseremoonial viibinud Nelja Energia juhatuse liige Kalle Kiigske ütles, et Baltimaade suurim tuuleparkide arendaja on oluliselt suurendanud investeeringuid Leetu.

„Kuigi Eesti on kolmest Balti riigist olnud seni kõige eesrindlikum tuuleenergia arendaja, siis oleme oma eesmärkide täitmisele Eestis päris lähedal ning laiendame tegevust naaberturgudele, milleks suurimaks on Leedu tänu oma stabiilsele regulatsioonile. Seoses Ignalina tuumajaama sulgemisega on Leedus elektrienergia defitsiit, mistõttu ollakse altimad elektrijaamade rajamiseks vajaliku keskkonna loomisel,“ lisas Kiigske.

Mockiai tuulepargi omanikud on Nelja Energia pikaajalised investorid Freenergy AS ja Norra maakondlik energeetika ettevõte Vardar Eurus AS. Freenergy ja Vardar Eurus on tänaseks taastuvenergiasse investeerinud Baltikumis enam kui 200 miljonit eurot.

Vardar Eurus kuulub 90% ulatuses Norra energiakontsernile Vardar AS ja 10% ulatuses põhjamaade keskkonna investeeringute fondile NEFCO. Eestis registreeritud Freenergy suurim omanik on 33%-se osalusega Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).

Kõiki Vardar Eurus ja Freenergy AS-le kuuluvaid tuuleparke opereerib ning projekte arendab Nelja Energia OÜ. Hetkel on Eestis valmis üheksa tuuleparki koguvõimsusega 90,5 MW ning Leedus kaks – 14MW Sudenai ning äsja avatud 12 MW Mockiai tuulepark. Lisaks on Nelja Energial kogu Baltikumis arendamisel maismaa tuuleparke ligikaudu 300 MW ja meretuuleparke 700 MW ulatuses.

Tuuleparkide arendamisega tegeleva Nelja Energia OÜ juht Martin Kruusi sõnul on Leedu perspektiivikas turg ning ettevõte kavatseb tulevikus otseinvesteeringuid sinna veelgi suurendada, kirjutab Äripäev.

Hetkel on Nelja Energial Leedus kaks töötavat tuuleparki, millest ühe kogu investeerimismaht on umbes 21 miljonit ja teisel umbes 22,5 miljonit eurot. Hetkel ehitatakse juhi kinnitusel kahte parki lisaks, millest ühe investeering ulatub 22,5 ja teise 57,5 miljoni euroni.

„Nende puhul, mida ehitatakse, on investeeringud poole peal, kuid ma ütleks nii, et suured rahad on veel maksmata,“ sõnas Kruus.